Millal peab tööandja hüvitama prillide ja läätsede ostmiseks kulunud raha?

Kas teadsid, et seadusega on ette nähtud teatud olukorrad, kus tööandja on kohustatud Sulle tasuma prillide või läätsede ostmiseks kulunud raha? Tööandjale on samas hea uudis see, et paljudel juhtudel on selliste nägemist parandavate vahendite soetamine seadusega lubatud ning sellega ei kaasne erisoodustuse makse.

Millised need olukorrad on, seda kohe lähemalt vaatamegi!

Millal peab tööandja tasuma töötaja prillide või läätsete maksumuse?

Seadus näeb ette, et kui töötaja tööajast vähemalt pool moodustab selline töö, mis eeldab kuvariga töötamist, peab tööandja korraldama töötajale tervisekontrolli. Muuhulgas kätkeb see endas ka silmade tervishoiu hindamist.

Kui sagedasti tuleb teha tervisekontroll?

Tervisekontroll tuleb teha vähemalt kord iga kolme aasta jooksul. Töötaja nõudmisel aga sagedamini, kui ta leiab, et kuvariga töötamisel on tekkinud nägemishäired.

Millistel juhtudel ei lähe see erisoodustuse maksu alla?

Tööandjal on õigus töötajale kompenseerida kuvariga töötamiseks ettenähtud prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (nt arvutiga tööks sobivad läätsed) soetamismaksumust maksuvabalt juhul, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

EMTA juhend „Töötervishoid“:

• riskianalüüsist tulenevas tegevuskavas on sätestatud abinõud kuvariga töötamisest tekkiva nägemisteravuse vähendamise ennetamiseks;
• täidetud on Vabariigi Valitsuse 15.11.2000. a määruse nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” toodud vastavad tingimused;
• tööandja suudab tõendada, et kuvariga töötamiseks ettenähtud prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid töötajate poolt tööga mitteseotud tegevuseks ei kasutata;
• töötajad on silmade kontrolli läbiviimiseks suunatud töötervishoiuarsti poole, kellega tööandjal on sõlmitud leping.

Nimetatud abivahendite soetamismaksumust saab maksuvabalt hüvitada juhul kui nende tegemise kohustus tuleneb seadusest või muudest normatiivaktidest, abivahendite valik, maksumus ja kasutamine on tööandja poolt reguleeritud ning kulu on vajalik töötaja tervisekahjustuse vältimiseks.

Aga mis siis, kui töötaja kasutab prille või läätsesid nii kodus kui tööl?

Kui töötaja kasutab tööandja poolt soetatud prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid ka väljaspool tööaega, on sellele omakorda seadusega ette antud reeglid. Selle kohaselt tuleb leida tööga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid. Niisiis tuleb välja arvutada, mis on see protsent prillide / läätsede kasutamise ajamist, mis kulub töö tegemiseks. Tulenevalt seadusest (§ 32 lg 3) sellele osale erisoodustusmaksu ei kohaldata. Küll aga tuleb tööandjal maksta erisoodustust tööga mitteseotud kulutuse osa pealt. Kui just töötaja ise selle osa enda kanda ei võta.

Millal on tööandjal õigus keelduda prillide / läätsede ostuks kulunud raha kompenseerimisest?

Ka siin on mitmeid nüansse, kuid olgu välja toodud levinumad olukorrad:

• Kui miinusnägemise vähenemine on tulenev ealisest iseärasusest, mitte töötaja tegevuse tõttu;
• Kui töötaja nägemine püsib samal tasemel, kuid sellest hoolimata sooviks ta prillid välja vahetada uuemate vastu;
• Kui tööruumid on nõuetekohased ja prillide kulumine, ning näiteks prilliklaasidele tulnud kriimud, on töötaja enda ebahoolsuse tagajärg.

Leia endale sobivaimad läätsed ja prillid Pupilost!